LUSHI LAINEL

LUSHI LAINEL

Kolm nädalat tagasi käisin LUSHi Ülemiste kaupluses nende tootevalikuga taastutvumas. Sain seal nö “slate” konsultatsiooni, kus kõigepealt küsis müügikonsultant minult nii toodete koostise eelistusi (kas rangelt vegan või võib näiteks mesi või muna sees olla), lõhna-eelistusi ja ka tootegrupi eelistusi. Kuna ma aina enam mõtlen keskkonnale ja soovin endast vähem prügi maha jätta (või vähemalt maksimaalselt seda sorteerida), rõõmustab mind väga, et LUSHi valikus on juba 35% pakendivabu tooteid. Lisaks saab endale osta metallist karbikesed nende toodete hoiustamiseks, mis on väga mugav ja ei tooda üleliigset plastikut. Muide, enne kui ma unustan, saab viie plasttopsiku tagasiviimisel vabal valikul näomaski vastu!

Müügikonsultant valis välja valiku erinevaid kehahooldustooteid, mis oli minu põhifookuseks ning demonstreeris nende tekstuure, toimet ja lõhnasid mu kätel. Väga lõõgastav! Ja väga mugav on niimoodi tooteid välja valida. Juhtub ju tihti nii, et pakist nuusutades on lõhn ühtmoodi, kuid nahal mõjub teistsuguselt. Kui kõik tooted olid läbi proovitud, mõtlesin veel juuksehoolduse kohta ka uurida. Ja nii saigi mul välja valitud viis toodet, mis nüüdseks on olnud kolm nädalat pidevas kasutuses.

Dušiall kasutamiseks said välja valitud tahke šampoon Seanik*, mis lõhnab nagu Rub Rub Rub kehakoorija ning teeb juuksed krudisevalt puhtaks. Isegi nii puhtaks, et kui proovisin üht saadetud niisutavat šampooni, tundsin, et ei tahagi vist muud kui seda LUSHi šampooni enam kasutada. Piimakokteili-lõhnaline American Cream juuksepalsam* ei ole samuti klassikaliste palsamitega võrreldav. Ta niisutab, kuid ei muuda juukseid nii libedaks kui harilik palsam. Ometi ei tunne ma, et juuksed sellest kuivana kuidagi halvemad käe all tunduks. Veel valisin Cherryish kehakoorija*, mis hakkab käesoojuse all kohe veidi sulama. Sellega piisabki paarist tõmbest nahal, et see jätaks piisavalt purustatud kirsikive nahale, millega nahka koorida. Lõhnab nagu šokolaadijäätis kirsikastmega! Kui kirjelduse poolest see mulle ei meeldiks, siis mandli eeterlik õli selle sisalduses muudab selle ka veidi martsipaniseks ja minu jaoks vägagi meeldivaks.

Et veel midagi uut proovida, valisin Tender Is The Night jasmiinilõhnalise tahke massaažiõli* (mis muideks praeguse suvekuumaga meil kogu täiega ära sulas, niiet hoian seda nüüd külmikus), millega on väga mugav massaaži teha ning mis nahka meeldivalt ka niisutab. Viimaseks, aga üldse mitte hapupiimaseks sai valitud lavendli ja kakaolõhnaline kehakreem Sleepy*, mis on mõnusalt rammus, et ööseks peale kanda. Lõhn on väga soe ja mahe, kumab nii lavendlit kui kakaod läbi. Hommikuti tunnen seda ka veel nahal, niiet niisutust jagab see kohe pikemaks ajaks.

Varasemalt olen proovinud näomaske, mitmeid vannipomme ja -vahtusid, dušigeele ja dušitarretisi, keha- ja huulekoorijaid, suuhügieeni tooteid, parfüüme ja seepe. Võib-olla on mingi tootegrupp veel, aga hetkel ei meenu. Seni proovitutest ei meeldinud mulle üldse dušitarretised – minu jaoks ebameeldiv ja ebamugav kasutada. Mida teie LUSHi valikust proovinud olete ja enim soovitate?

PROOVIN: JOICO COLOR INTENSITY SEMI-PERMANENT PEACH

PROOVIN: JOICO COLOR INTENSITY SEMI-PERMANENT PEACH

Teate, mul oli selleks nädalaks üks kuni paar postitust plaanis. Näiteks ootab mustandites üks röögatult pikk ja põhjalik postitus isepruunistajate kohta, valmis on fotod ühest ammusest ostust ja tahan jagada suveaega ideaalselt sobilikke parfüüme. Oleme perega parasjagu lõpetamas oma iga-suvist Pärnu nädalat ja möödunud reedel kodust lahkumine käis liiga kiirelt. Seega mul lihtsalt ei mahtunud pähe fakt, et võiks fotod pilve tõsta. Küll ma kirusin end selle nädala jooksul, et ma piltidele ligi ei pääse. Kuna aga mulle meeldib alati kõiksugu suuremate ettevõtmiste jaoks “end korda teha” ehk värske päevitus peale, juuksed toonida kui nad liiga kulunud on, siis oli mul võimalus vähemalt viimasestki üks iluteemaline postitus kirjutada. Täpsemalt siis räägin värskest otsevärvikatsetusest: Joico Color Intensity sarja toon Peach. Olen varem Amethysti kasutanud ja olin seda kasutades paadunud fänn. Toona oli küll olukord niipalju teine, et see lilla on väga tume ja pastelli saamiseks kulus mul seda umbes kolm tilka iga kord. Anywho, tänase tooni juurde. Nädala alguses avastasin Tradehouse’ist isepruunistajat ostes, et Joico otsevärvid on ka nende valikusse tulnud ja pikemalt mõtlemata haarasin endaga tooni Peach kaasa.

Mina segasin pool tuubi paraja koguse palsamiga, sest eelistan sellist tüüpi tooni pisut lahjemana. Seega kiidan fakti, et ka lahjendatud kujul see vägagi ilusti peale jäi. Mis mulle selle tooni juures aga ei istu (see peaks olema uuest pastelltoonide sarjast), on fakt, et selles on glitter sees. Ei mõista miks, aga no ju siis loojatele tundus tore. Minule ei meeldi, sest kuigi see tuli näiteks kätelt kergelt maha ja 90% tuli peast ka maha, siis mingi väike osa pähe ikka jäi ja paistab suht… kõõmakas :D. Kes tahaks endale pähe sädelust, mida on nii vähe, et see paistab kui kõõm?! Mitte mina. Aga ju see tuleb ka kergelt välja (kirjutan seda reede õhtul ja reedel ma seda värvi ka kasutasin). Minu lühikestele, kuid paksudele juustele piisab lahjendamata kujul ilmselt ühest tuubist. Püsivuse kohta ma ei oska veel midagi kosta, kuid ilmselt see 4-5 pesu kanti jääda võib. Mis mulle veel selle tooni juures meeldib on see, kuidas erinevas valguses see veidi mängib – kord roosakam, siis oranžikam. Üsna see, mis ma ette kujutasin, et sellest tulla võiks.

Kas te olete sellist tüüpi otsevärve kasutanud? Millised on teie lemmikud ja mida üldse ei soovitaks?

KERGED LÜHIKESTE JUUSTE LOKID

KERGED LÜHIKESTE JUUSTE LOKID

Suurim motivaator juuste lühikesena hoidmisel on minu jaoks kindlasti lokkis lühikesed juuksed. Üks mu lemmikumaid soenguid, mida oma juuste puhul armastan kanda, on kerged lokid. Ja naudin väga ka teiste lühikeste juuste lokke. (Kuigi, mis seal salata, kaalun jälle pikalt kas lasta juustel välja kasvada või mitte :D. Ühe korra olen jõudnud juba selle mõtlemise ajal jälle lõigata.) Täna filmisingi oma go-to soengu tegemise üles. Videos selgub, et soeng saab tehtud viie minutiga ja no kes ei tahaks nii lühikese ajaga juukseid soengusse seada? Et siinkohal räägib video rohkem kui kirjapilt, saadan teid kohe videot vaatama. Muuseas täna hommikul duši all tuli tuju haarata roosa asemel hoopis lilla palsami järele (kasutan ikkkkkkkka veel vene Tonika palsameid, mille kohta mult aastaid päritud on). Praegu on mul pigem ikkagi roosade juuste faas rohkem peal, sest õrna pastellroosa varjundiga juuksed on mul juba tervelt kaks aastat olnud ilma, et ma oleks vahepeal väga palju miskit katsetanud. Niiet see praegune lilla ei tundu enam päris see. Andke kommentaarides ka märku kas sooviksite vol kaks postitust videos mainitud soengu kohta.

CURRENTLY IN MY SHOWER

CURRENTLY IN MY SHOWER

Kui hommikul duši all käies esimest korda eile saabunud London Labs šampooni-palsami duot* proovisin, tekkis mõte näidata mida veel dušikabiini riiulil hoian. Eelmisest lausest võib järeldada, et London Labsi tooteid ei ole ma pikalt kasutanud, et nende kohta väga olulist arvamust veel välja öelda. Küll aga saan kohe öelda, et nende pakendid on nii imeilusad, et inspireerisid seda postitust kirjutama. Lihtne, valge, puhas. Just nii nagu mulle meeldib.

Kehahooldusest on hetkel luubi all Eco by Sonya Pink Himalayan Salt Scrub (orgaaniline) koorimiskreem*. Ütlen ausalt, et esimesed 3-4 korda kasutasin ma seda toodet TÄIESTI valest. Kui valesti ikka üht kehakoorijat saab kasutada, eks? Noh, saab küll. Üheltmaalt hakkas mulle närvidele fakt, et see kehakoorija lihtsalt ei tule naha pealt maha ja mingisugusest mõnusast kogemusest on asi absoluutselt kaugel. Kuni ma siis lõpuks lugesin toote kirjeldust neljandat korda, ent süvenenult. Seda tuleb kasutada KUIVAL nahal ja siis on tegu millegi hoopis mõnusamaga. Kokku käib ta algselt sama sarja isepruunistuvate toodetega ja soovitatakse koorijat kasutada 24-48h enne pruunistaja kasutamist. Miks? Sest kuivale nahale kandes teeb roosa Himaalaja sool selles oma töö ning järele jääb mõnusalt niisutav kookosrasv, mis siis selle 24h jooksul naha pinnalt lõplikult imendub. Varem võib isepruunistaja lihtsalt laiguliselt peale jääda. Ja kas ma juba mainisin, et nahk jääb sile ja siidiselt pehme? Samalt firmalt on mul ka koorimiskinnas*, mis päästab mind neil kordadel kui tahaks nahka koorida, aga see tuleb meelde siis kui kuum vesi juba mööda nahka alla voolab.

Kui esimest korda Aesti looduslikku dušikreemi turbaga* omale peopessa pigistasin, ehmusin hetkeks selle tumepruunist toonist päris ära. Aga mida muud ühest turbatootest oodata saakski, kas pole? Nahka ta ei kuivata, lilleliselt ei lõhna. Mulle meeldib, et tegu on Eesti asjaga, mulle meeldib veel rohkem, et tegu on loodusliku tootega.

Näo jaoks on mul veidral kombel ka hoopis kaks koorijat riiulisse tee leidnud. Clinique pep-start kooriv puhastusgeel* on pisikeste koorivate osakestega, millega on võimalik nahal väga õrnalt ümber käia. Seda meeldib mulle kasutada eelkõige õhtuti või hommikuti siis, kui pole mitu päeva meiki kandnud ja olen nahahooldusega pisut laisem olnud. Teine koorija on samuti mu väga suur lemmik: Madara Exfoliating Oil-To-Milk Scrub*. Selle lõhn on mu jaoks veidi ploomine-mandline, tekstuur ja pärastine tunne (ning emotsioon) hoopis teised kui Clinique’i koorijaga. Mõlemad on niipalju õrnatoimelised, et neid tohib kasutada rohkem kui 1-2x nädalas.

Kirjuta kommentaaridesse millised tooted Sinu duši- või vanniriiulil hetkel on. Mida soovitad ja mida pigem uuesti ei ostaks?

*Tegu on PR kingitustega, kuid postitus pole valminud koostööna.

SHORT HAIR, DON’T CARE!

SHORT HAIR, DON’T CARE!

Hei-hei! Tervitan teid laevalt, suunaga Helsingi poole. Ees ootab väike autoreis perega. Aga tahtsin ühe kiire postituse veel üles visata, kuna paar uut tuulekest on siin puhumas. Alustuseks, jõudsin ringiga tagasi lühikeste juuste juurde! Kes mäletab, siis mõni aasta tagasi lasin ka käärid juustele kallale. Ja nüüd siis jälle. Teisipäeval käisin Monika juures juukseid lõikamas ja ma ei saaks enam rahul olla. Tõesti! Iga kord peeglist mööda minnes korra ikka heidan pilgu sinna ja imetlen uut soengut. Ja miks mitte soengu-uuendusega värskendada ka natuke blogi välimust ning jah, ka NIME! Kui ma päris aus olen, siis see nimi Miss Liina näris mind juba kuidagi eriti pikalt. No ei tundunud enam õige ja päris see. Mitu mitu kuud tagasi mõtlesin, et okei, pärast abiellumist ei ole ma enam “preili”, lisaks ei meeldi see nimi mulle ega tundu enam SEE. Seega, miks mitte blogil ka nimi ära vahetada. Ühes sellega muutus siis ka domeeni nimi, aga ärge muretsege, esialgu toimib ka vana aadress. Seega ka missliina.com juhatab teid “uuele” liinapoldaru.ee lehele. Kel on olnud põhjust minuga blogimeili teel suhelda, siis asjade lihtsustamiseks on uue domeeninimega kaasas ka uus meiliaadress, kuid jällegi, vanalt aadressilt jõuab esialgu veel kõik kohale. Oma nimi tundub palju parem ja kõigele lisaks tuleb motivatsiooni ka juurde. Viimased kuud olid küll tegusad tänu pulmakorraldusele, aga natuke jäi sellest õigest energiast ka puudu, et blogida. Vaikselt tunnen, kuidas hakkan jälle ärkama. Ei luba ma siin mingit suurt comebacki, sest eriti tegus aeg pole veel läbi. Seega ei mingeid lubadusi vaid lihtsalt üks väike tervitus värske nime, soengu ja blogiga minult (: Ja loodan, et väike värskendus siin blogis läheb sujuvalt ning mingeid segadusi ei mulle ega teile tekita. Veel lõppu ka suur, suur tänu selle eest, et ikka käite siin lugemas, kaasa rääkimas ja toetamas, ka pärast kõiki vaiksemaid ja aktiivsemaid perioode. See tähendab mulle niiiiiiiii tohutult palju!

PS: pulmajuttu räägin siis kui kõik pildid on käes (:

//Back to short hair! If you remember, then a couple of years ago I already had short hair. So now again. I had Monika do my hair on Tuesday and I love it! So with my new name and my new hair, I felt the blog needs a little restart as well. Welcome new design and new domain name, liinapoldaru.ee. Not to worry, missliina.com will work for some time as well. If you’ve ever e-mailed me via the blog email, then that’s new as well. And again, the old e-mail still works but I’ll just reply from the new one. I wasn’t really feeling Miss Liina anymore and I thought I might as well change it after the wedding, as I’m no “miss” anymore. My own name feels so much better!