MINU KOGEMUSED ISEPRUUNISTAJAGA

MINU KOGEMUSED ISEPRUUNISTAJAGA

HOIATAN, tegu on väga pika postitusega. Minult on aja jooksul mitmeid kordi küsitud isepruunistajate kohta. Olgugi, et olen viimastel aastatel olnud regulaarne pudelipäevitaja, ei ole ma sel teemal veel suurt sõna võtnud. Aga täna tuleb sel teemal üks piiiikkkkk postitus, sest kõik info tuli ju ühte kohta kokku panna :D.

Andsin oma sõrme kuradile ehk avasin enda jaoks tugevamate isepruunistajate ukse võib-olla kuskil 4 aastat tagasi. Ostsin siis oma elu esimese isepruunistava vahu, milleks oli St. Tropez vaht. Mul on see esimene hommik ikka veel meeles, kus olin enda (ja sõbranna) meelest pruun, nagu kakajunn! Ma ei ole kindel, et see sama efekt tänaseks enam säilinud on, aga kuldse päevitusega tunnen end igatahes väga hästi. Dove pruunistajaga kehakreemid on kindlasti sellest ajast kodus olemas olnud kui nad meie poeriiulitele üldse jõudsid. Seega pole mul ka otseselt traumat mingitest eriti koledatest päevitustest, sest Dove kreemidega on raske “pange panna”. Etteruttavalt võingi öelda, et tänaseni on Dove isepruunistajaga kreemid minu iluarsenalis aukohal ja kasutan neid iga nädal.

MILLISEID ISEPRUUNISTAJAID OLEN PROOVINUD: Räägingi oma isepruunistaja rutiinist, nii on kõige lihtsam mingit loogilist järjestust sel teemal hoida. Kui näen, et päevitus on kas piisavalt maha kulunud või on ees mõni sündmus, mil tahan kindlasti värske päevitusega olla, on aeg nahka koorida. Paar-kolm õhtut kannan nahale alles tutvustatud REN’i AHA hapetega kehaseerumit*. See hõlbustab ja kiirendab dušiall naha koorimise protsessi kõvasti! Praegu kasutan klassikaliseks naha koorimiseks Extreme Exfoliant Glove koorimiskinnast*, sest see on kõige lihtsam viis – nahale ei jää kindlasti mingit rasvast kihti ja tean, et saan isepruunistavat samal õhtul peale kanda. Dušialt väljudes kuivatan naha ning ei kreemita. Edasi liigungi parasjagu olemasoleva isepruunistava juurde. Olen mitu pudelit St. Tropez vahtu kasutanud (sedasama, mida eelmises lõigus mainisin, aga tahan kindlasti teisi nende valikust ka proovida), samamoodi olen mitu pudelit St. Morizi vahtu kasutanud. Need on näiteks Prismades ja Delice kauplustes saadaval. Olen kasutanud nii tumedat kui instant versiooni. Ostan kindlasti ka tulevikus, sest hind on olematu ja tulemus vähemalt sama hea kui 2-3x kallimatel vahtudel. Siis olen proovinud Vita Liberata Ten Minute Self Tan kreemi*, mis minus erilisi tundeid ei tekitanud. Mulle VÄGA meeldib, et selle mõte on lühikese aja pärast toote mahapesemine, aga vau efekti see minus ei tekitanud. Hetkel testin Vita Liberata Phenomenal vahtu, aga ülivaimustuses sellest pole. Ning väike lõpp on ka kapis Eco by Sonya Driver Invisible Tan kreemi*. Miks väike lõpp kapis on, on puht seepärast, et ma lihtsalt eelistan vahtu kreemile.

Pika kogemuse peale ütlen kohe ära, et ükski minu proovitud isepruunistaja ei ole minu nahale jäänud laiguliselt. Vahel väga väga harva tulevad varvaste-kandade juures errorid, aga üldiselt olen ajaga pudelipäevitamise nii käppa saanud, et saan end usaldada. Ükski minu proovitutest pole ka nähtavalt laiguliselt kulunud. Et pigment jääb siiski naha peale, kulub see paratamatult veidi ebaühtlaselt vastavalt sellele kus miski rohkem hõõrub või kuidas näiteks dušiall pesta (nt kas kasutad väga karedat svammi või hõõrud väga tugevasti vmt).

Jume näitamiseks oli raske pilti leida, aga siit saab veidi aimu: pealmine on minu käsi ja alumine Britta. Mu nahk oleks sama tooni ilma isepruunistajata. Kõige paremini jääbki päevitus pildile siis kui seda kellegagi võrrelda on :D. Tänks, Britta!

MINU RUTIIN: Nüüd, kus nahk on kooritud, võtan praegu kapist MoroccanTan EXOTIC Dark Tanning Mousse vahu (tundub, et hakkab Tradehouse valikust kaduma, sest toodet ma enam sealt ei leidnud) ja Vita Liberata aplikaatorkinda (olen ka kummikindaid kasutanud, aga ei meeldinud) ning hakkan vahtu (või kreemi) nahale kandma. KINDLASTI peab väga hoolikalt ringitama!  Mina kannan tavaliselt näiteks säärtele 1.5 pumbatäit, reitele 2 pumbatäit vahtu. Kõik kogused on tulnud aja jooksul ja loomulikult sõltub ka soovitud tulemusest ja tootest. Põlvedele värsket vahtu ei kanna, vaid kui säär/reis on juba ühtlaseks masseeritud, käin “tühja” kindaga põlve üle. Sama kehtib küünarnukkide ja jalalabade/varvaste kohta. Need on üldiselt kuivemad piirkonnad ja võtavad pigmenti rohkem külge. Käelabad teen viimasena ja siis kui kinnas juba puhtaks on pestud. Siis võtan appi hoopis väikese sünteetilise kabuki pintsli ja kannan suure herne suuruse vahutupsu käelabadele ja sõrmedele. Nii ei jää käed valged ja pintsliga saab ilusti kõik servad sujuvaks hajutada, mingeid koledaid rante ei jää. Käsi ma kohe puhtaks ei pese, sest vahu kogus mis sinna läheb, on väga väike. Näo käin harva veel tühja kindaga üle, aga üldiselt näkku isepruunistuvat ei pane. Nagunii kulub see kõige kiiremini maha. Muide, kes kannab öösiti voodis aktiivsusmonitori, siis minul see endast päevitusele jälge pole jätnud. Selle alt kulub võib-olla veidi kiiremini päevitus maha, aga muus osas mina küll midagi drastilist ei tuvasta. Ja lisaks tasub mainimist, et nt see MoroccanTan vaht jääb nahale suht hall, aga päevitus sellegipoolest kuldne. St. Moriz on iseenesest punakama alatooniga, St. Tropez rohekam, aga jällegi päevitus ise jääb ilus kuldne. Seega vahu värvist ei tasu end heidutada lasta.

Eelistan kindlasti neid tooteid, mille panen õhtul paariks tunniks peale ja saan siis enne magamaminekut maha pesta. Lihtsaim on muidugi isepruunistav ööseks peale jätta ja hommikul maha pesta, aga siis peab kindlasti riietega magama, sest muidu on lihtsalt liiga rõve olla ja voodipesu saab ka “ilusti päevitatud”. Või teine nipp on panna alla mingi õhuke tumedam rätik, et lina mitte määrida. Ma ausalt täiega jälestan isepruunistaja ööseks pealejätmist, aga you win some, you lose some. Heledad riided saavad seestpoolt kindlasti esimestel päevadel määritud. Kuskil paar päeva pärast algset “päevitamist”, hakkan õhtuti ka Dove isepruunistajaga kehakreemi kasutama. Või noh, see pole nüüd reegel, et millal täpselt, aga paaril päeval kindlasti. See aitab ka päevitusel värskena püsida, pluss seda on vägagi okei ka paljakäsi nahale kanda. Jällegi, minul pole kätel erroreid seepärast olnud. Harilikult teengi suuremat “päevitamist” korra kahe nädala jooksul. Kallimatel toodetel on vähem isepruunistaja lõhna nahal tunda, aga olen nende väheste imelike seas, kellele see actually pigem meeldib. Seega mind üldse ei häiri ja ei hinda ma ka tooteid selle põhjal. Pealegi iga vähegi tugevama kehakreemiga peidab selle lõhna praktiliselt täielikult. Vist sai nüüd kõik kaetud. Kui siiski üht-teist jäi rääkimata, siis kindlasti küsige kommentaarides. Võite ka kommentaarides jagada oma tootesoovitusi või nippe oma isepruunistaja rutiini kohta.

PROOVIN: JOICO COLOR INTENSITY SEMI-PERMANENT PEACH

PROOVIN: JOICO COLOR INTENSITY SEMI-PERMANENT PEACH

Teate, mul oli selleks nädalaks üks kuni paar postitust plaanis. Näiteks ootab mustandites üks röögatult pikk ja põhjalik postitus isepruunistajate kohta, valmis on fotod ühest ammusest ostust ja tahan jagada suveaega ideaalselt sobilikke parfüüme. Oleme perega parasjagu lõpetamas oma iga-suvist Pärnu nädalat ja möödunud reedel kodust lahkumine käis liiga kiirelt. Seega mul lihtsalt ei mahtunud pähe fakt, et võiks fotod pilve tõsta. Küll ma kirusin end selle nädala jooksul, et ma piltidele ligi ei pääse. Kuna aga mulle meeldib alati kõiksugu suuremate ettevõtmiste jaoks “end korda teha” ehk värske päevitus peale, juuksed toonida kui nad liiga kulunud on, siis oli mul võimalus vähemalt viimasestki üks iluteemaline postitus kirjutada. Täpsemalt siis räägin värskest otsevärvikatsetusest: Joico Color Intensity sarja toon Peach. Olen varem Amethysti kasutanud ja olin seda kasutades paadunud fänn. Toona oli küll olukord niipalju teine, et see lilla on väga tume ja pastelli saamiseks kulus mul seda umbes kolm tilka iga kord. Anywho, tänase tooni juurde. Nädala alguses avastasin Tradehouse’ist isepruunistajat ostes, et Joico otsevärvid on ka nende valikusse tulnud ja pikemalt mõtlemata haarasin endaga tooni Peach kaasa.

Mina segasin pool tuubi paraja koguse palsamiga, sest eelistan sellist tüüpi tooni pisut lahjemana. Seega kiidan fakti, et ka lahjendatud kujul see vägagi ilusti peale jäi. Mis mulle selle tooni juures aga ei istu (see peaks olema uuest pastelltoonide sarjast), on fakt, et selles on glitter sees. Ei mõista miks, aga no ju siis loojatele tundus tore. Minule ei meeldi, sest kuigi see tuli näiteks kätelt kergelt maha ja 90% tuli peast ka maha, siis mingi väike osa pähe ikka jäi ja paistab suht… kõõmakas :D. Kes tahaks endale pähe sädelust, mida on nii vähe, et see paistab kui kõõm?! Mitte mina. Aga ju see tuleb ka kergelt välja (kirjutan seda reede õhtul ja reedel ma seda värvi ka kasutasin). Minu lühikestele, kuid paksudele juustele piisab lahjendamata kujul ilmselt ühest tuubist. Püsivuse kohta ma ei oska veel midagi kosta, kuid ilmselt see 4-5 pesu kanti jääda võib. Mis mulle veel selle tooni juures meeldib on see, kuidas erinevas valguses see veidi mängib – kord roosakam, siis oranžikam. Üsna see, mis ma ette kujutasin, et sellest tulla võiks.

Kas te olete sellist tüüpi otsevärve kasutanud? Millised on teie lemmikud ja mida üldse ei soovitaks?

NÄDALA OUTFITID PILTIDES

NÄDALA OUTFITID PILTIDES

Olen tänaseks mõned nädalad olnud jälle kontoritööl ja vaikselt küpses peas plaan teha postitus minu tööpäeva riietustest. Kontor on meil vabama stiiliga, seega kes tahab (või on parasjagu vaja) on viksilt ja viisakalt riides ning kes tahab, on pisut mugavamalt riides. Dressides õnneks keegi ringi ei kooserda, aga hästi saab end tunda igaüks. Proovin ära mainida ka praegu saadaolevad riided. Enamik siin piltidel on aga vähemalt eelmisest suvest või veelgi vanemad. Suur “šoppaja” ma pole, puht seetõttu juba, et mul hakkab poodides lihtsalt nii halb. Pea hakkab ringi käima ja ebameeldiv on olla. Siis käingi harva mingeid üksikuid konkreetseid asju ostmas. Näiteks selleks kevad-suve hooajaks oli mul vaja vähe, tahtmine siinkohal oli küll midagi muud. Puudu oli lahtistest suvejalatsitest ja heledatest “käimadest”. Mõlemad sain. Ja siis ma tahtsin, kohe väga, endale teksatagi. Kogu lugu. Ülejäänu on pigem eelmiste aastatega kogunenud kraam. Pildid pole kõik tingimata ideaalsed outfitikad, aga minu mõte ongi nagunii üldpilti näidata. Siit tuleb minu nädal.

Esmaspäev – Mai kuus meid kostitanud suur suvesoojus ja päikesepaiste pakkisid pillid natukeseks kotti ja sõitsid puhkama. Ja meile jäi kargem õhk ja nädalat alustas hall taevas (minu silmis) väga oodatud vihmasajuga. Okei, pilt sai ilmselgelt selle viieminutilise päikesepaiste jooksul tehtud. Igatahes pagana külm oli! Ja see pilt on veel tehtud ka hetk pärast seda, kui ma taipasin, et mul vist lendas pepu paljaks suure tuulega :D.

Seljas: must Zara t-särk, H&M’i seelik, Zara kunstnahast tagi, SHUst ostetud “sussid” aka maailma mugavaimad tänavakingad, Zara käekott.

Teisipäev – Oli VEEL külmem! Lausa 10 kraadi. Hommikul oli päikest, päeval oli pilvi. Seekord olin hommikul kohe tark ja panin jalga pikad püksid ja peale jope. Ja vahelduse mõttes viskasin õlale hoopis seljakoti. Ilma jopeta nägi muidugi kogu kupatus gramm viisakam välja, aga siinkohal ajan kõik jäise tuule süüks ja palun teil seda lihtsalt ette kujutada. Nii pühendunud ma outfiti-piltidele ka enam pole, et külma tuule käes lühikeste käistega olla :D.

Seljas: valge sõbrannalt saadu “hiinakas” pluus, pikk must ONLY ME vest, Stradivariuse bomber, Mari-Liisilt Bloggersmarketil ostetud Reservedi teksad, Zara helesinine seljakott ja jälle SHUst ostetud “sussid”. Peale jalatsite pole ükski ese pildil “selle hooaja kaup”. 

Kolmapäev – Külm ja tuuline ilm jätkus, seega pikad püksid jalas. Eelmise nädalaga võrreldes ikka väga suur vahe, sest eelmisel nädalal kandsin rohkem kleite-seelikuid ja lühikesi pükse. Ja teisipäeval peidus olnud seljakott saab ka siin nüüd kenasti ära näidatud. Mulle meeldib, et see on suviselt sinine, aga kinnitus on küll jube tüütu. Täitsa igatsen endale mõnd lukuga seljakotti, mis veidi mugavam oleks. Mis mind aga üllatas, oli see, et kuigi meil pole reeglit, et ei tohi tossudes või teksades tööl käia, siis mulle meeldib vist ikkagi veidi rohkem sätitud olla ja kleite-seelikuid või viisakamaid pükse kanda.

Seljas: Zarast lühike lilleline pluus, House hallid püksid, Nike Kaishi tossud, Zara seljakott ja Hollisteri teksatagi (uus, kuid kodulehel enam saadaval pole).

Neljapäev – Neljapäev oli see tore päev, kus mina, Britta, Anna Elisabeth, Mari-Liis, Triinu ja Lucine lansseerisime ühes L’Occitane’ga oma ühiselt kokkupandud beauty boxi! Oleme tulemuse üle nii uhked. Meie boxi kujundusel oli ka killuke sellist kurkmkollast ja kuna me plaanisime kujunduselt riietuseks inspiratsiooni ammutada, valisingi selle kleidi. Pilti meenus ka muide teha alles kodus, muidugi koos “lastega”, kes ei austa väga neid üksikuid minuteid, mis kiire pildi tegemine võtab :D.

Seljas: Kollane Nelly kleit, ONLY ME vest, Shust ostetud “sussid”, Zara käekott. Hommikupoolikul oli peal ka esmaspäevane kunstnahast tagi, aga pildi tegemise hetkeks oli ilm palju soojem. Pealegi ei olnud teisipäevast seda vesti nii hästi näha.

Reede – Ja ongi nädalale joon alla tõmmatud. Nii külm ja tuuline nädal, aga ilma me tellida ei saa. Ja lihtsam on ka ilmale vastavalt riietuda, mitte kurta, et külm on. Paaril hommikul küsis J ka, kas oleks mõistlik lühikesed püksid panna. Et mitte teda külmetamas näha, seadsin reegli, et alla 15 kraadi peavad olema pikad püksid :D. No toimis, pani küll vist vaid ühel päeval pikad püksid ja kurtis, et jube ahistav ja ikkagi juunikuu ju.. Aga vähemalt ei külmetanud! Ja täna panin mina ka jälle pikad riided. Neid roosasid pükse kannaks ma vist seni kuni enam ei kõlba.

Seljas: Hollisteri teksatagi, H&Mi lühike pikkade käistega pluus, Nelly püksid, Nike Kaishi tossud, Zara käekott.

 

Andke märku kas selline postituse formaat võiks teinekordki huvitav olla. Mul oli igatahes väga tore igal hommikul riietust pildistada. Mida teie tööl kannate? Kas on ettenähtud riietus või lihtsalt kirjutamata reeglid soovitusliku riietusstiili kohta?

VANILLARY LEIDIS OMA TEE MINUNI

VANILLARY LEIDIS OMA TEE MINUNI

Mõnda aega tagasi kirjutasin Lushi parfüümidest. Kodus ilutseb mu riiulil Breath of God, aga sellega on mul tekkinud kerge love-hate suhe. Nimelt muutub ta mõnikord selliseks mõnusalt magusaks, nagu mulle meeldib ja mille järgi ma selle üldse valisin. Aga siis, mõni teine päev, ta ei muutu ja jääb kergelt mõrkjamaks ja oluliselt sügavamaks. Niiet ma alati ei tihka kätt selle poole sirutada, sest meie vahel on veel veidi segane olukord. Ja samas kripeldas mul ikka paar teist lõhna Lushi valikust. Nii seadsin reedel sammud Ülemiste keskuses asuvasse Lushi kauplusesse ja nuusutasin paar  lõhna üle. Vestlesin teenindajaga lõhnadest pikalt ja laialt (muuseas kiidan kahe käega teenindust, nii meeldiv tunne jäi sisse, et käin muudkui sõbrannadele rääkimas kui hea teenindus seal ikkagi oli) ning lahkusin poest Vanillary tahke parfüümiga. See on minu esimene tahke pafüüm ja suurim erinevus ongi selles, et seda (minu jaoks) luksuslikku momenti, kus piserdad endale lõhna peale, pole. Väga reisisõbralik on see samuti ja et konkreetne potsik on põhimõtteliselt huulepalsami suurune, ei võta see ka praktiliselt ruumi. Muidugi käekotis võib see veidi ekslema minna. Lõhn ise püsib aga pikalt peal. No ikka terve päeva. Et kui hommikul poole kaheksa aegu panen seda peale, siis 12+ tundi hiljem on seda õrnalt veel nahal tunda. Imeline! Vanillary iseenesest on noh, nagu nimi isegi ütleb, väga soe, vaniljene ja sügavmagus lõhn. Mulle meeldib! Kas teil on kogemusi tahkete parfüümidega? Millised on teie lemmikud tahked parfüümid?

KUIDAS LÕÕGASTUDA PÄRAST TEGUSAT PÄEVA

KUIDAS LÕÕGASTUDA PÄRAST TEGUSAT PÄEVA

Käisime hiljuti sõpradega Helsingis loomaaias. Päev oli väga pikk (äratus oli enne kella viit hommikul ning kui meie jõudsime koju kuskil kesköö kandis, siis Pärnu sõbrad sõitsid veel oma koju) ja kogu meie reisiseltskond väsis päevast tohutult ära. Meie väikseim reisisell, muide, oli kõikse vapram ja polnud seda nägugi, et oleks üleliia vara üles aetud, lõunauni lühikeseks jäänud või õhtune magamiskorraldus enam kui veider (panime ta ööunne ühe hästi laia aknalaua peale) olnud. Täielik trooper! Käisime Helsingis laupäeval, pühapäeva veetsid kõik mingis unepohmelli vines. Nii uimane ja raske oli olla. Õhtul lasin aga vanni vett täis, lisasin sinna REN Atlantic Kelp and Microalgae Anti-Fatigue vanniõli ja lasin soojal vannil oma tööd teha. Vanniõli näol on tegu RENi magneesiumi sarja ühe liikmega ja mis võiks paremini lõõgastada, kui mõnus soe vann ja paras annus magneesiumi? Teadupärast aitab magneesium väga hästi lihaseid lõdvestada. Näiteks rasedatele kulub see sari vägagi ära ja ka minul tekkisid raseduse ajal trepist käies kohutavad jalakrambid. Magades ma õnneks neist õudusjuttudest pääsesin, aga omal moel andis keha magneesiumipuudusest teada.  Vanniõlil on muide ka väga meeldiv taimne lõhn ja korraga kulub seda üpris vähe. Et magneesiumi lõõgastav mõju oleks tugevam, kasutasin sama sarja Atlantic Kelp and Magnesium Anti-Fatigue pesemisemulsiooni. See sisaldab Atlandi ookeanist pärit pruunvetika ekstrakti, magneesiumit, planktoni ekstrakti ja RENi erilist eeterlike õlide segu, mis mõjub virgutavalt. Ei saa öelda, et uni poleks tol õhtul magus olnud. Dušigeel lõhnab õlile väga sarnaselt. Hommikuti on seda sarja veel eriti hea kasutada, kuna annab päevale mõnusa lõõgastava alguse. Pole paremat neist rahulikest hommikutest, kus on aega kõike teha mõnusas tempos. Muidugi praegu minu hommikud näevad päris kiired välja, aga unistada ju ikka võib :D.

Ning et nahk oleks meie praeguse imemõnusa suvise ilma puhul väärt näitamist, siis on minu iluarsenaliga liitunud ka tutikas AHA Smart Renewal kehaseerum. REN Radiance sarjast olen ma ka varem juttu teinud ja tänaseni on see minu nahahooldusrutiinis aukohal. Praegusel ajal on loomulikult välistamatu kasutada ka SPFi sisaldavaid tooteid, seda eriti igasuguseid hapetega rikastatud tooteid kasutades. Kui kasutada hapetega tooteid (nt glükoolhape, AHA happed) ja SPFi ei kasuta, siis kõik halb mida päike meie nahale teeb, on mitmekordistatud ja kiirendatud. Niiet palun olge nahahoolduses teadlikud. Igatahes on see kehaseerum üks mõnus kehakoorija, mis ei nõua mingit suurt dušiall koorimist. Minu lemmik on seda paar õhtut järjest nahale kanda ning siis dušiall veidi karedama svammi või koorimiskindaga nahk üle käia – surnud nahk tuleb nii kergelt maha ja ma ei pea nahka üleliia nühkima. Lõhn on sellel väga sarnane ka sama sarja näohooldustoodetega – värske, kergelt tsitrusene. Muide, olen selle seerumi ära proovinud ka isepruunistuvaga (ja postitus sel teemal on ka vaikselt “küpsemas”). Tulemus on see, et päevitust ta kiiremini maha ei kuluta ja laiguliselt kuluma ei pane. Lihtsalt vana päevituse mahakoorimine on oluliselt kiirem ja lihtsam kui ilma selle seerumita. Et selles niisutavas seerumis on siiski happed sees, ei maksa seda kahjustunud nahal kasutada – väikesed haavad, päikesepõletus jmt on suur kindel ei. Ning kahte koorijat koos ei tohiks kasutada, et nahka liialt mitte ärritada. Seega ühel õhtul kehaseerum ja teisel õhtul mõni mehaaniline koorija.

Sedasi ma praegu hullupööra väsitavatest seiklustest puhkangi ja hoian oma naha suvesooja ja päikese auks säravana. Muide see kreem on natukene leevendanud ka minu igikestvat probleemi, kus igasuguse karvaeemaldusmeetodiga karvu hästi palju sisse kasvab. Niiet on veidi julgem küll paljaid sääri näidata! Ja veel minu silmis väga tänuväärt ja olulist infot RENi kohta: puhtamate ookeanide nimel plaanib REN aastaks 2021 saada Zero Waste ettevõtteks. Nad jätavad ära kõik ebavajalikud pakendiosad (näiteks pappkarbid toodete ümber), muudavad pakendid sellisteks, et neid saaks hiljem taas täita, taaskasutada või up-cycle’da ning kõiki pakendeid saab 100% ümber töödelda. Et ilutööstus on üks jubedamaid patuoinaid ülepakendamises ja hirmutavalt suur hulk pakendeid ei ole ka ümbertöödeldavad, tahab REN sellisel moel anda oma panuse inimkonna vigade parandusse. Ja mina võtan nende ees mütsi maha. Olen paadunud RENi fänn juba täna, aga seda uudist kuuldes sulas mu süda veelgi, sest prügi sorteerimine ja võimalusel ümbertöötlemine, taaskasutus jms on minu jaoks väga oluline. Ning näha, et edukas ettevõte teistele sellega eeskuju näitab, on imetlusväärne.

Postitus valmis koostöös RENiga.