MINU KOGEMUSED ISEPRUUNISTAJAGA

HOIATAN, tegu on väga pika postitusega. Minult on aja jooksul mitmeid kordi küsitud isepruunistajate kohta. Olgugi, et olen viimastel aastatel olnud regulaarne pudelipäevitaja, ei ole ma sel teemal veel suurt sõna võtnud. Aga täna tuleb sel teemal üks piiiikkkkk postitus, sest kõik info tuli ju ühte kohta kokku panna :D.

Andsin oma sõrme kuradile ehk avasin enda jaoks tugevamate isepruunistajate ukse võib-olla kuskil 4 aastat tagasi. Ostsin siis oma elu esimese isepruunistava vahu, milleks oli St. Tropez vaht. Mul on see esimene hommik ikka veel meeles, kus olin enda (ja sõbranna) meelest pruun, nagu kakajunn! Ma ei ole kindel, et see sama efekt tänaseks enam säilinud on, aga kuldse päevitusega tunnen end igatahes väga hästi. Dove pruunistajaga kehakreemid on kindlasti sellest ajast kodus olemas olnud kui nad meie poeriiulitele üldse jõudsid. Seega pole mul ka otseselt traumat mingitest eriti koledatest päevitustest, sest Dove kreemidega on raske “pange panna”. Etteruttavalt võingi öelda, et tänaseni on Dove isepruunistajaga kreemid minu iluarsenalis aukohal ja kasutan neid iga nädal.

MILLISEID ISEPRUUNISTAJAID OLEN PROOVINUD: Räägingi oma isepruunistaja rutiinist, nii on kõige lihtsam mingit loogilist järjestust sel teemal hoida. Kui näen, et päevitus on kas piisavalt maha kulunud või on ees mõni sündmus, mil tahan kindlasti värske päevitusega olla, on aeg nahka koorida. Paar-kolm õhtut kannan nahale alles tutvustatud REN’i AHA hapetega kehaseerumit*. See hõlbustab ja kiirendab dušiall naha koorimise protsessi kõvasti! Praegu kasutan klassikaliseks naha koorimiseks Extreme Exfoliant Glove koorimiskinnast*, sest see on kõige lihtsam viis – nahale ei jää kindlasti mingit rasvast kihti ja tean, et saan isepruunistavat samal õhtul peale kanda. Dušialt väljudes kuivatan naha ning ei kreemita. Edasi liigungi parasjagu olemasoleva isepruunistava juurde. Olen mitu pudelit St. Tropez vahtu kasutanud (sedasama, mida eelmises lõigus mainisin, aga tahan kindlasti teisi nende valikust ka proovida), samamoodi olen mitu pudelit St. Morizi vahtu kasutanud. Need on näiteks Prismades ja Delice kauplustes saadaval. Olen kasutanud nii tumedat kui instant versiooni. Ostan kindlasti ka tulevikus, sest hind on olematu ja tulemus vähemalt sama hea kui 2-3x kallimatel vahtudel. Siis olen proovinud Vita Liberata Ten Minute Self Tan kreemi*, mis minus erilisi tundeid ei tekitanud. Mulle VÄGA meeldib, et selle mõte on lühikese aja pärast toote mahapesemine, aga vau efekti see minus ei tekitanud. Hetkel testin Vita Liberata Phenomenal vahtu, aga ülivaimustuses sellest pole. Ning väike lõpp on ka kapis Eco by Sonya Driver Invisible Tan kreemi*. Miks väike lõpp kapis on, on puht seepärast, et ma lihtsalt eelistan vahtu kreemile.

Pika kogemuse peale ütlen kohe ära, et ükski minu proovitud isepruunistaja ei ole minu nahale jäänud laiguliselt. Vahel väga väga harva tulevad varvaste-kandade juures errorid, aga üldiselt olen ajaga pudelipäevitamise nii käppa saanud, et saan end usaldada. Ükski minu proovitutest pole ka nähtavalt laiguliselt kulunud. Et pigment jääb siiski naha peale, kulub see paratamatult veidi ebaühtlaselt vastavalt sellele kus miski rohkem hõõrub või kuidas näiteks dušiall pesta (nt kas kasutad väga karedat svammi või hõõrud väga tugevasti vmt).

Jume näitamiseks oli raske pilti leida, aga siit saab veidi aimu: pealmine on minu käsi ja alumine Britta. Mu nahk oleks sama tooni ilma isepruunistajata. Kõige paremini jääbki päevitus pildile siis kui seda kellegagi võrrelda on :D. Tänks, Britta!

MINU RUTIIN: Nüüd, kus nahk on kooritud, võtan praegu kapist MoroccanTan EXOTIC Dark Tanning Mousse vahu (tundub, et hakkab Tradehouse valikust kaduma, sest toodet ma enam sealt ei leidnud) ja Vita Liberata aplikaatorkinda (olen ka kummikindaid kasutanud, aga ei meeldinud) ning hakkan vahtu (või kreemi) nahale kandma. KINDLASTI peab väga hoolikalt ringitama!  Mina kannan tavaliselt näiteks säärtele 1.5 pumbatäit, reitele 2 pumbatäit vahtu. Kõik kogused on tulnud aja jooksul ja loomulikult sõltub ka soovitud tulemusest ja tootest. Põlvedele värsket vahtu ei kanna, vaid kui säär/reis on juba ühtlaseks masseeritud, käin “tühja” kindaga põlve üle. Sama kehtib küünarnukkide ja jalalabade/varvaste kohta. Need on üldiselt kuivemad piirkonnad ja võtavad pigmenti rohkem külge. Käelabad teen viimasena ja siis kui kinnas juba puhtaks on pestud. Siis võtan appi hoopis väikese sünteetilise kabuki pintsli ja kannan suure herne suuruse vahutupsu käelabadele ja sõrmedele. Nii ei jää käed valged ja pintsliga saab ilusti kõik servad sujuvaks hajutada, mingeid koledaid rante ei jää. Käsi ma kohe puhtaks ei pese, sest vahu kogus mis sinna läheb, on väga väike. Näo käin harva veel tühja kindaga üle, aga üldiselt näkku isepruunistuvat ei pane. Nagunii kulub see kõige kiiremini maha. Muide, kes kannab öösiti voodis aktiivsusmonitori, siis minul see endast päevitusele jälge pole jätnud. Selle alt kulub võib-olla veidi kiiremini päevitus maha, aga muus osas mina küll midagi drastilist ei tuvasta. Ja lisaks tasub mainimist, et nt see MoroccanTan vaht jääb nahale suht hall, aga päevitus sellegipoolest kuldne. St. Moriz on iseenesest punakama alatooniga, St. Tropez rohekam, aga jällegi päevitus ise jääb ilus kuldne. Seega vahu värvist ei tasu end heidutada lasta.

Eelistan kindlasti neid tooteid, mille panen õhtul paariks tunniks peale ja saan siis enne magamaminekut maha pesta. Lihtsaim on muidugi isepruunistav ööseks peale jätta ja hommikul maha pesta, aga siis peab kindlasti riietega magama, sest muidu on lihtsalt liiga rõve olla ja voodipesu saab ka “ilusti päevitatud”. Või teine nipp on panna alla mingi õhuke tumedam rätik, et lina mitte määrida. Ma ausalt täiega jälestan isepruunistaja ööseks pealejätmist, aga you win some, you lose some. Heledad riided saavad seestpoolt kindlasti esimestel päevadel määritud. Kuskil paar päeva pärast algset “päevitamist”, hakkan õhtuti ka Dove isepruunistajaga kehakreemi kasutama. Või noh, see pole nüüd reegel, et millal täpselt, aga paaril päeval kindlasti. See aitab ka päevitusel värskena püsida, pluss seda on vägagi okei ka paljakäsi nahale kanda. Jällegi, minul pole kätel erroreid seepärast olnud. Harilikult teengi suuremat “päevitamist” korra kahe nädala jooksul. Kallimatel toodetel on vähem isepruunistaja lõhna nahal tunda, aga olen nende väheste imelike seas, kellele see actually pigem meeldib. Seega mind üldse ei häiri ja ei hinda ma ka tooteid selle põhjal. Pealegi iga vähegi tugevama kehakreemiga peidab selle lõhna praktiliselt täielikult. Vist sai nüüd kõik kaetud. Kui siiski üht-teist jäi rääkimata, siis kindlasti küsige kommentaarides. Võite ka kommentaarides jagada oma tootesoovitusi või nippe oma isepruunistaja rutiini kohta.

6 kommentaari / Jäta siia ka oma kommentaar

  1. Mina olen isepruunistavat paar korda elus jalgadle pannud ja mu jaoks täielik müstika, et kuidas seda endale seljale on võimalik määrida? 😃

  2. Millist dove kreemi soovitad? Endale meeldis aastaid dove sädelusega kreem aga tundub et seda enam ei tehta. Palun tee oma top 3 isepruunistajat koos linkidega:-)

    1. Lisasin postitusse Moroccantani vahu lingi, teistel on kõigil lingid olemas. Eraldi välja pole midagi tuua, sest olengi kolme vahtu vaid kasutanud ja kõik on lingiga nüüd (:

      Dove kreemidest kasutangi vaid isepruunistajaga kehakreemi. Neid on kaks tooni, heledam ja tumedam.

  3. Oh dear, mingi prismast 6€ ostetud vahuga tekitasin endale the most kohutava laigulise tumeoranži päevituse. Pudel lendas otse prügisse. Järelikult polnud piisavalt hoolikas, kui sinul idekalt töötab. Mu lemmikud on aastaid aga Clarinsi isepäevitujad. Näole tilgad ja kehale piim. Supertooted!!

    1. Ops, oranz laiguline päevitus vist iga pudelipäevitaja õudusunenägu! Mul on tõesti jäänud ühtlane ja väga loomulikku tooni, ei kaldu liialt kuldseks/oranžiks.

Jäta oma kommentaar

%d bloggers like this: