ROADTRIP TO NORWAY pt 2

Tere! Eilses postituses sai lugeda meie suvise reisi algusest. Ongi aeg rääkida meie ülejäänud reisist. Kuna mu emal on aastatetagusest Norra reisist kustumatu mälestus Bergenist, otsustasime, et võtame ette hinnanguliselt jälle 7-8h sõidu ning kogume autole kilomeetreid Bergenisse sõites. Teekond venis meil ca 10h pikkuseks, sest see tee oli LIHTSALT NII ILUS! Ma poleks uskunud, et see Nii Ilus saab olla, aga oli. Sugulased kunagi elasid Bergenis ja on erinevaid marsruute sinna ja tagasi sõitnud mitmeid kordi. Seega soovitati meile minekuks kõige ilusamat ja ütleme nii, et fotopeatusi sai tehtud hulgim. Pisike preili pidas taaskord sõidu Tohutult Hästi vastu, eriti, et seekord ju teekond pikem oli. Viimase tunni ta nuttis, seega kuna me tahtsime võimalikult kiirelt kohale jõuda, ei hakanud me isegi kohavahetuseks peatuma. Olgem ausad, tunneleid on Lääne-Norras ka nii palju ja teed mägede vahel pigem kitsad, et mugavam oli mul esiistmel end Kreeka E-ks väänata, kui paduvihmas ja tihedas autode voos peatust otsida. Aga sellise pika päeva peale 1h kanget nuttu on ikka väga võrratu tulemus. Kahjuks kustus meil terve Bergenisse sõidu videomaterjal, lisaks sellele ka Bergenis filmitud klipid. Eks ikka juhtub, aga nii kahju on, eriti, et see tee ju Nii Ilus oli.

Üsna sõidu alguses tegime peatuse Notoddenis, kus asub Heddali staavi kirik – üleni puidust tõrvatud kirik. Pool teed sõitsime mingeid väiksemaid teid mööda, mingi jupi sõitsime üle Hardangervidda nasjonalpark platoo (mis oli nii sürreaalne – lage, kõle ja tühi maa, ometi kõrgus merepinnast oli keskmiselt 1200m). Platool oli juba aeg sealmaal, et peaks midagi süüa otsima ja keerasime täiesti suvaliselt sisse järgmisesse kohta, mis nägi välja nagu sealt võiks süüa saada. Saatuse tahtel leidsime end keset jäist ja kõledat platood Fagerheim Fjellstugus. Norras igal pool tullakse kohe vastu kui soovid lapsel mähet vahetada. Kui nädala lõpus väikses külalistemajas saadeti J lapsega kuhugi kellegi isiklikesse ruumidesse, et kõik mugavused olemas oleks, siis sel korral otsiti ka meile võtmed, et saaksime sooja pesemisvõimalustega ruumi kasutada. Täielik luksus! Aga söögist rääkides, siis olin julge hunt ja võtsin ise sel korral rømmegrøti. Üli maitsev! Tahan kindlasti proovida ise ka seda teha.

Sõidupäevaks olid minul jalga pandud mugavad lühikesed püksid ja ma ei saa öelda, et seal kõrgel oleks nendega just väga suviselt soe olnud. Kuskil 10 kraadi oli seal vist, kui ma nüüd ei eksi. Muidugi pidin varbad ühte liustikujärve ka ikka pistma. Õnneks hoidis mind soojas Robi Agnese massiivne kampsun ja selle peal vahetult enne reisi ostetud Altitude 8848 tuulekas. Platoolt lahkudes muutus loodus ka drastiliselt ja siis muudkui tuli ja tuli neid fotopeatuseid. Ühe koha jaoks pidime lausa ekstra tagasi keerama, kuna pilv jäi kaljude vahele “lõksu”. Et J tegeleb pilveteenustega, oli tal soov oma tiimile saata pilvega pilt. No kes sellisest pildivõimalusest ikka ära ütleks. Kahjuks ma ei ole eriline maastikufotograaf ja seda tõelist ilu edasi anda ei oska. Aga ega parim soovitus ongi lihtsalt ise kohapeale vaatama minna. Kuna aeg muudkui läks, siis üritasimegi oma sõidu kiirelt lõpetada ning jõudsimegi juba hämaras paduvihmasesse Bergenisse.

Kusjuures võtsin endaga reisile kaasa Tanel Saimre kirjutatud “Minu Norra” ning lugesin selle meie reisiseltskonnale ette. Peaaegu kogu ulatuses. Kes kuulas, kes mitte. Mul oli igatahes lõbus. Bergeni osa lugedes olingi valmis täiesti paduvihmaseks linnaks, aga hommikul tervitas meid imeilus päikesepaisteline vaade. Ööbisime muide AirBnb-s ja olen maru rahul. Ilus korter veel ilusama vaatega! Soov võimalikult palju näha, võimalikult lühikese aja jooksul ja samas ka sugulastega midagi toredat teha, päädis sellega, et Bergenis oleksime võinud paar tundi rohkem olla. Aga veetsime seal sellegipoolest ühe päikselise ja mõnusa hommikupooliku ning suundusime siis pisitasa jälle tagasi. Sel korral olime targemad ja jupitasime teekonna kaheks. Ööbisime järjekordselt AirBnb kaudu Oddas. Tegu on ühe väikse armsa linnakesega, mis asub Trolltunga matkaraja alguses. Kuigi ma oleksin väga väga väga tahtnud Trolltungale minna, siis ei oleks see 10+ tunnine matk olnud meie seltskonna jaoks päris õige.

Hommikul oli aga minu kord rooli istuda. Keeldusin autoreisil ise mitte sõitmast ja nii saigi minu vastutuseks jõuda Oddast elusalt Larvikusse. Valisin muidugi hea momendi – tee Oddast läks mööda käänulisi fjordikaldaid, kus kiirusepiirang oli pigem 60km/h kui 80km/h ja vahepeal võttis ikka seest õõnsaks küll. Alguses olin nii pinges, aga pika peale see lahtus ja lõpuks oli minu 5h sõit väga mõnus. Tegime ühe poepeatuse ja ühe väikese tanklapeatuse ja rohkem polnudki vaja. Isegi palju oli sellise sõidu peale neid peatuseid. Tulime tagasi teist teed pidi ja seal oli jälle loodus täiesti teine. Kuidagi kangastus mulle silme ette Kanada või USA põhjaosa sügisel, kuigi ma pole kummaski kunagi käinud. Tagasi jõudes oli reisi lõpuni jäänud vist veel kaks päeva + tagasisõit. Ega me siis enam väga palju ette võtta ei jaksanudki. Järgmisel päeval käisime ühes kaubanduskeskuses, et meie pesamunale kingitus leida. Tema esimene tiir ümber päikese sai just Norra reisi lõpul täis. Niisiis sõime tema sünnipäeva puhul esimese koogi just seal. Muide Norras ei saa nii kergelt üldse kooki osta nagu meil, et lähed aga poodi ja ostad. Vähemalt seal linnas, kus me enamus ajast peatusime. Oleksime pidanud pagariärist spetsiaalselt tellima, aga unustasime. Niisiis sugulane väga lahkelt küpsetas meie neiu auks ühe imemaitsva koogi. Ja mis mulle vastupidi just väga meeldis, oli see, kuidas saiad-leivad on poes lahtiste pätsidega ja kohapeal saad need ära viilutada! Selliseid kilekottides leibasid meie igatahes ei näinud.

Preili sünnipäeval käisime Telemarki lüüsidega kanalis paadiga sõitmas. Väga kihvt kogemus ja soovitan soojalt! Ta ongi üsna selline ettevõtmine, mille teed korra läbi ja rohkem tingimata ei läheks. Umbes kolmanda kambri juures muutus asi juba tavapärasemaks ja esimene vaimustus kadus. Mis ei tähendaks, et kogemus ikkagi ülimalt kihvt poleks olnud. Meil on tegelikult veel ka üle kahe tunni videomaterjali, aga selle kokkupanek on mul veel pooleli. Niiet millalgi tulevad ka reisist videod (loodan, et lähiajal) ja siis saab seda lüüsidega kanalit täpsemalt näha.

Vot sellised pikad jutud. Tegelikult on nii palju toredaid nüansse, mida ju veel rääkida, aga ma ei tahaks päris romaani siin kirjutada. Kes lõpuni jaksasid lugeda, andke märku, kirjutage kommentaaridesse näiteks jeg er her (mina olen siin Norra keeles) :D.

16 comments / Add your comment below

  1. Jeg er her! Olen ise ka Oslos ja Bergenis käinud, aga nüüd seda lugedes tuli endal jälle Norra igatsus 😀

    1. Meil kadusid videod ja kui kaarti edasi kasutada, ei saa midagi taastada. Me avastasime selle ka nii hilja, et siinkohal pole enam midagi teha. Muidu olen taastanud materjali varemgi (:

  2. jeg er her!
    Ise käisin nüüdseks aasta tagasi Norras. Imeline maa ja nüüd peab enda reisipildid kohe ettevõtma. On mida meenutada!
    Aitäh igatsuse eest! :D

Leave a Reply